Papagoidest loobumise enimlevinumad põhjused

Kas oled teadlik, et protsentuaalselt neid papagoisid, kes elavad elu lõpuni ühes peres on kordades vähem, kui neid, kes olude sunnil peavad kodu vahetama rohkem kui üks kord? Esmapilgul kõlab selline väide uskumatult, kuid paraku on see tõsi ja leidnud kinnitust eriti just suurpapagoide puhul suurriikides asetleidnud papagoipidamise kogemuste põhjal. Ka Eestis liiguvad asjalood selles suunas ja uut kodu ootavaid papagoisid jagub kuulutustes igapäevaselt.

Papagoid on ühed raskemini peetavad lemmikud. Väga paljud sooviksid pidada papagoid, kuid väga vähesed viivad end kurssi teadmistega, mida papagoipidamine endast kujutab enne kui lind koju tuuakse. Enimlevinud papagoidest loobumise põhjuseks on valesti seatud ootused, mille kannataja pooleks on ja jäävad ka tulevikus papagoid.

Papagoid on andekad, kauni välimusega, kurioossed linnud. Nende iga on pikk ja hind alati kõrge, mis omakorda tingib ka kõrge järelturuväärtuse. Vaatamata kõrgele hinnale ihkab papagoisid omada väga suur hulk inimesi. Sellepärast ostetakse täiskasvanud papagoisid sama edukalt kui noori linde ja papagoi vanus ei ole ostmisel takistuseks. Papagoisid võetakse väga erinevatel põhjustel. Enimlevinud põhjus on hetkeemotsioon omada erilist lemmiklooma. Inimestele meeldivad ilusad linnud, kes oskavad rääkida ja teha põnevaid trikke. Kõik põnev ja ilus on meeliköitev ja ajendab spontaalsele ostule. Ajaga aga tekib suur pettumus, mis tuleb valesti seatud ootustest. Kui ootused ei osutu tõeks, kaalutaksegi papagoi edasi müümist. Nii nagu võetakse papagoisid erinevatel põhjustel, nii ka müüakse neid edasi väga erinevatel põhjustel. Paljudel juhtudel võib olla müümise põhjuseks mõni eluline probleem ning inimese suutmatus lahendada probleemi papagoid hülgamata. Hülgamise all pean silmas kohustustest vabanemist, mis papagoipidamisega kaasnevad. Korduvstsenaariumis on enimlevinud papagoide hülgamise põhjused järgmised: 1) valesti seatud ootused; 2) ajanappus linnuga tegeleda; 3) majanduslikud raskused; 4) lapse sünd; 5) allergia; 6) uue lemmiku võtmine; 7) elukorralduse ootamatud muutused; 8) peremehe surm.

Nagu eelpool öeldud on enimlevinud papagoidest loobumise põhjuseks valesti seatud ootused. Valesti seatud ootusteks on arusaam, et kena papagoi on hea iseloomuga käelind, kes ei karju, ei hammusta, ei tee mustust ega tolmu ja ei kahjusta mitte kunagi mööblit. Tõehetk on aga see, et sellist papagoid ei ole veel olemas! Koju toodud lind kohaneb oma uue keskkonnaga ja kui ta esimestel päevadel suurt häält ei tee ja on tagasihoidlik, siis mõne nädala möödudes hakkavad ilmneva papagoi tõelised instinktid ja loomulik iseloom. Selgubki, et papagoi võib kohati karjuda kõrvulukustavalt ja ka suhtlusviis kommunikeerumiseks on võrdlemisi valju. Selgub ka see, et papagoi võib osutuda suhteliselt metsikuks ja teda ei saa paitada, rääkimata käele võtmisest. Kohutab ka papagoi hammustus, kui see juhtub tekkima. Märgatakse, et papagoi toodab palju mustust ja tolmu ning koristustööd jätkuvad lõputult. Saatuslikuks saab olukord, kui papagoi närib mõnda hinnalist mööblit ja kahjustab koduinterjööri. Inimene mõistab, et ta ei suuda pidada kodulemmikuks papagoid, kes ei vasta tema ootustele. Arvatakse, et linnul on halb iseloom ja omanik ei oska otsida abi, kuidas toime tulla papagoi pidamisel ja õpetamisel. Inimesed ei mõista, et need on valesti seatud ootused papagoi suhtes ja lind ei ole süüdi selles, mis on nende puhul loomulik ja iseenesest mõistetav. Korralik eeltöö jäetakse enne papagoi koju toomist tegemata, mille tulemuseks on veelgi korralikum pettumus linnu suhtes, keda on valesti mõistetud.

Järgnevaks selgub, et inimesel pole nii palju aega papagoiga tegelemiseks, kui selleks vaja oleks. Töö, kodutoimetused ja muud kohustused paratamatult võtavad suure osa päevast ja nii jõuab inimene arusaamiseni, et tal pole piisavalt aega oma sulelise jaoks ja saabub süütunne linnu suhtes, mille korvamiseks otsustatakse lind edasi loovutada. Arvatakse, et linnu teise kodusse loovutamine parandab olukorda linnu seisukohast. Siinkohal pole tegemist mitte nii palju linnu heaolu hindamisega kui süütundest vabanemise sooviga, sest lind sai koju võetud valedel kaalutlustel hindamata tegelikku olukorda. Papagoid vajavad igapäevaelt tegelemist ja otsest suhtlemist peremehega, sest nad on sotsiaalsed elusolendid ning sõltuvad inimese tähelepanust. Kui ühtäkki neid jäetakse kõrvale, on suur oht käitumisprobleemide ja stressi tekkeks. Negatiivsetest muutustest ajendatuna võetakse otsus loovutada oma kallis sulelisest pereliige teisele ringile.

Sageli saavad papagoi hülgamisele määravaks majanduslikud raskused. Ka mistahes hästi kindlustatud perekonda võivad tabada ühtäkki rahalised raskused ja selle eest ei ole kaitstud mitte keegi. Raskustes olevad inimesed tihtipeale langetavad otsuseid liiga kergekäeliselt muredest ajendatuna ja ei hinda olukorda mõistlikult. See on tingitud raskest murekoormast, mille lahendamisele panustatakse kogu oma energia ja paraku kodulemmikust papagoi jääb tahaplaanile, sest temaga pole jõudu ega motivatsiooni tegeleda. Raske olukord avaldub enamjaolt perelemmiku arvelt, kui tema eest hoolitsetakse vähem enda suutmatusest lahendada raskeid olukordi papagoi huve riivamata ja nii saabubki otsus linnust loobuda. Siinkohal soovitakse loobuda mitte niivõrd linnust, kui kohustustest, mis linnupidamisega kaasnevad. Ühelt poolt ei soovita linnust loobuda, kuid teiselt poolt tuntakse sügavat süütunnet linnu ees ja arvatakse, et papagoi jaoks on parem, kui keegi teine tema eest hoolitseks.

Lapse sünd peresse ei ole probleem papagoi jaoks, kuid koheselt saab probleemiks pere jaoks kodus peetav papapagoi. See on üks suur väärarusaam värsketelt vanematelt, kes arvavad, et papagoist tuleb loobuda juba lapse kandmisel. Tihtipeale see otsus ei tulegi nii palju neist endist, kui lähedastest, kes mõjutavad seda otsust vastu võtma. Arvatakse, et last hakkab kimbutama allergia, papagoi kisa muudab last närviliseks või ohustab muud moodi lapse tervist. Lapse sünd peresse on kahtlemata elu suurim ja väärtuslikum sündmus ning lapsevanemad pühendavad lapse heaolusse kogu oma energia. Unetud ööd ja ja suur koormus lapse hooldamisel muudab lapsevanemad väsinuks ja kõigele negatiivsele äärmiselt vastuvõtlikuks. Kui pere lähedased toovad välja samuti kõik negatiivse, kui kahjulik on lapsele papagoi ja kui palju ta lisakoormust tekitab, siis paraku seda lihtsamini hakatakse linnule uut kodu otsima. Sellisel hetkel puudub perel lisatugi koormuse jagamisel ja pädev nõu, kuidas toime tulla lapse hooldamise ja kasvatamisega koos papagoi kaasamisega sellesse tegevusse. Võttes ära oma lapselt võimalus kasvada üles koos linnuga on äärmiselt väär. Paljud ei tea, kui palju on lastel õppida papagoidest – eelkõige empaatiavõime omandamine läbi papagoi tundmise on suur väärtus. Lapsed, kes kasvavad üles võimalusega jagada oma elu papagoiga tajuvad maailma palju mitmekesisemalt. Nad teavad, et lind on teistsugune, keda ei saa kätte võtta siis kui tahaks ja linnu usalduse võitmine käib läbi järjepideva töö ning sõprussideme loomise. Laps õpib palju olulisi positiivseid omadusi läbi lindude tundmise, üksnes siis, kui seda võimaldab lapsevanem, kartmata müüte, mis on pigem erand kui reegel.

Allergia või mõni muu tervisemure on üks suur ajend, mille tõttu kiirustatakse papagoist loobuma. Tõsiasi on see, et tervisemure vajab mitmeid uuringuid enne, kui saab kindlalt väita, et selle terviseprobleemi põhjustajaks on lind. Väga paljudel juhtudel on olnud olukordi, kui linnust loobuti, kuid sümptomid püsisid. Hilisemate analüüside põhjal aga selgusid hoopiski teised asjaolud, mis välistasid linnu allergiat. Meditsiinis tavapäraselt soovitatakse inimestel terviseprobleemi esinemisel vabaneda lindudest, süvenemata, kas see on üldse vajalik ja kas patsiendil vaevused kaovad linnust vabanemisel. Papagoisid saavad edukalt pidada ka allergikud, pöörates suuremat tähelepanu elukeskkonna puhtusele. Erandid on konstateeritud hingamisteede raskused ja kindlaks tehtud lindudest tingitud rasked allergiajuhused. Viimaseid juhuseid aga esineb tõeliselt harva. Näiteks inimestel, kellel on allergia kasside vastu, ei pruugi olla allergiat lindude vastu.

Enne papagoi koju toomist tuleks sügavalt mõelda linnu eale, kui vanaks ta võib elada ja oma eluplaanidele, kuidas sulelisest kodulemmiku koju võtmine teie eelistuste ja koduse elukorraldusega ühtida võiks. Väga tihti inimesed unistavad suurtest papagoidest, kuid nende ostu lükkavad edasi kalli hinna tõttu. Selle igatsuse kompenseerimiseks ostetakse odavam ja väiksem lind, kelle iga on samuti üsna pikk võrreldes tavapäraselt koduspeetavate kodulemmikute eaga. Ajamöödudes unistused täituvad ja tuuaksegi suur papagoi koju. Millegi pärast üsna tihti just sellele väiksemale liigile, keda algselt osteti jääb kodus ruumi liiga väheks ja asutaksegi esimesele linnule uut kodu otsima. Suhtumine sarnaneb olukorrale, kus nagu uuele sisustuselemendile ruumi tegemiseks on vaja vanast sisustuselemendist vabaneda, loovutades omanike arvates teise „heasse kodusse“. Põhjuseid, miks sellistel kaalutlustel selline otsus tehakse on mitmeid. Tihtipeale on ajendiks olukord, kus väiksemat ja suuremat liiki koos pidada ei saa ning ruumi kahele linnupuurile ei soovita eraldada. Samuti jääb raskeks olukord, kui inimesel pole aega kahe erinevat liiki linnu jaoks, arvestades eriliikide erinevaid vajadusi. Siin on see koht, mida tuleks enne papagoi koju toomist endale selgeks teha, keda me üldse soovime ja millist liiki me reaalselt suudame osta ja ka üleval pidada nii, et oleme ise rahul ja tagatud saavad ka papagoi jaoks kõik hoolduseks vajaminevad vajadused – ka siis kui linde on mitu?

Tuleks välistada olukord, kus uut lindu ostes kaotame huvi vana linnu vastu. Ka ootamatult tekkinud uus lind ei tohiks olla põhjuseks esimese linnu edasimüümises või äraandmises. Läbi tuleb mõelda olukord, kui ostame väikese linnu ja hiljem vastavalt võimalustele suurema, siis peab olema tagatud ohutus, et suurem väiksemale liiga teha ei saaks ja vastupidi. Suuri ja väikeseid liike on võimalik ühes ruumis pidada, kuid nende territooriumid peavad olema jaotatud ohutuse mõttes. Kooslendamise võimaldamine peab toimuma järelvalve all. Analoogselt käitutakse ka sellises olukorras, kus vana lind on arg ja ei ole käelind ja ta vahetatakse välja taltsa papagoitibu vastu. Sageli vahetatakse vana lind uue vastu, kui esimene lind ei vasta ootustele ja soovitakse endale teist huvipakkuvamat liiki. Toime tulemine mitme liigiga nõuab lisapingutust ja väljaminekuid. Sellega tuleb arvestada enne esimese papagoi koju toomist ja mõelda, kas olete pigem ühe linnu pidaja või olete valmis rohkem kui ühe liigi pidamiseks. Mitme liigi pidamisel ei tohiks oma võimeid ülehinnata ja linde liiga palju kokku koguda, kus kõigile ei jätku ruumi ega eluks vajalikke tingimusi. Ühe linnu pidamise pooldajad peaksid jääma selle ühe liigi juurde, keda igatsetakse osta ja teostama oma soovi õigel ajal ning linnu jaoks jäädava elupaiga mõistes, võtmata vahepeatuseks linnuliike, kellele hiljem huvi kadudes kodu otsida. Seda lihtsal põhjusel, sest teie koju toodud lind ei ole arvestanud sellega, et tema kodu jääb ajutiseks. Nii „murrate tema pisikese südame tükkideks“. Ärge unustage, et papagoidel on mälu ja nad mäletavad kõiki eluetappe oma elust.

Ootamatud elukorralduse muudatused võivad juhtuda väga äkki ja ei pruugi olla alati meeldivad. Inimene peab võtma enda peale otsustusmomendi edasisest muutunud elukorraldusest vastavalt kohustustele ja võimalustele, mis parasjagu olemas on. Inimesed ei tohiks aga unustada, et negatiivsed elukorralduse muudatused on alati ajutised. Mõnel juhul kulub negatiivsete elukorralduse probleemide lahendamiseks rohkem aega, mõnel juhul mööduvad probleemid kiiremini ja elu joondub lihtsamini tavapärasesse rütmi paika. Inimesed aga peaksid meeles pidama, et probleemid ei ole igavesed vaid on ALATI mööduvad. Kui sulelisest kodulemmik jääb probleemide keerisesse keset elukeskkonda – ei jäta see tema heaolu mõjutamata. Linnul võib avalduda suleprobleemide teke, käitumises avaldub agressiivsus või koguni lind haigestub stressist. Saabub järjekordne süütunne linnu ees ja kahjutunne tekkinud olukorra pärast, sest probleemide avaldumisel pahatihti jäävad kodulemmikud ja nende eest hoolitsemine tahaplaanile. Sellistes olukordades on selline asjade kulg loomulik ja nii saabub otsus papagoi heaolu nimel loovutada oma sulelisest kodulemmik teisele ringile. Papagoide hülgamisel saab saatuslikuks sellises olukorras töökoha kaotus, elukoha vahetus, lahutus, välismaale kolimine, elukvaliteedi langemine, ootamatu haigusseisund, probleemid perekonnas, pereliikme surm, raskete kohustuste lisandumine jne. Otsus loobuda oma papagoist nendest muredest tingituna tekib sama ootamatult, kui saabus ootamatu elukorraldus. Ühtäkki tekkinud probleemid panevad inimesi muutma oma seniseid tõekspidamisi ja üleastuma neist. Suutmatusest toime tulla raskes olukorras papagoid hülgamata minnakse lihtsamat vastupanuteed hetkeolukorrast tingituna ja kartuses tundmatu tuleviku ees. Tugev süütunne linnu ees paneb selle otsuse vastu võtma ja lootusetunne, et uus kodu lahendab kõik mured papagoi jaoks, julgustab selle sammu astumist. Süütundega loovutatakse lind teise kodusse ja endine omanik vabaneb kohustusest, millega ta raskel ajal toime ei suutnud tulla.

Aja möödudes probleemid lahenevad ning saabub järelemõtlemise moment. Inimesed, kellega olen oma töös kokkupuutunud, on tõdenud, et kahetsevad siiralt otsust, et loobusid oma sulelisest perelemmikust ja tunnistavad ausalt, et ootamatud probleemid, mis alguses tundusid igavestikestvad olidki tegelikkuses ajutised. Tühjus hinges oma papagoi reetmise ees tekitab inimeses veelgi suurema süütunde, kui esmane süütunne, mille ajendil otsustati linnust loobuda. On aset leidnud veel kurvemadki loo kehvad lõpud, kus lind on uues kodus kehvematesse tingimustesse sattunud või koguni hukka saanud. Inimesed, kes seisavad raske olukorra ees ja kaaluvad papagoist loobumist, võiksid järele mõelda, kuidas uus kodu hakkab käituma probleemide tekkimisel? Kas uus kodu samuti otsustab teie linnust loobuda raskete hetkede esinemisel? Kas papagoist loobumine on tõesti ainus väljapääs raskes olukorras linnu heaolu nimel? Kas me ei näe teisi võimalusi või ei soovi näha neid võimalusi, mis välistaks papagoist loobumist? Kuidas me saame kindlad olla, et uus kodu on parim valik meie linnu jaoks? Selliste küsimuste esitamisega jõuame samasse punkti tagasi ja küsime endalt, kas linnu loovutamisega teise kodusse me soovime tõepoolest linnule parimat või soovime lihtsalt vabaneda kohustusest, mis emotsionaalselt on osutunud liiga raskeks lisaks raskele murekoormale ja meil puudub tugi mure ja kohustuste jagamisel? Vale otsus raskes olukorras võib osutuda pöördumatuks ja me ei saa mitte kunagi oma lemmikut tagasi… ka siis kui oleme ümbermõelnud ja eluraskused seljatanud.

Papagoi peremehe ootamatu surm tõotab paratamuid muutuseid linnu elus. Linnud tunnevad samamoodi leina ja eriti tugevalt siis, kui peremehega on lahutamatult koos veedetud palju aastaid. Kahtlemata on omaniku surm linnule emotsionaalselt valus ja nad tajuvad leinameeleolu ümbruskonnast ning lähedaste emotsioonidest. Puurilinnule on peremehe surm väljapääsmatu olukord ja tema saatus jääb sõltuma lähedaste otsusest. Paljudel juhtudel kadunukese lähedased ei ole valmis papagoile kodu pakkuma ja otsustavad uue kodu leidmise kasuks. Papagoide pikka iga arvestades võib juhtuda, et teie lind elab kauem kui teie. Sellele on raske ette mõelda, kuid see võimalus suurpapagoide puhul on rohkem kui tõenäoline. Inimesed peaksid mõtlema papagoi võtmise hetkel ka sellele, mis saab linnust siis, kui meid ühel päeval enam ei ole. Ennetavalt tuleks rääkida lähedastele enda eelistustest ja ootustest uue kodu osas oma lemmiku jaoks juhuks, kui selline erakorraline olukord peaks aset leidma. Võimalusel uueks koduks oma lemmikule, võiksite kaaluda lähedaste ringi, kes on ka linnu jaoks tuttavad.

Olukorrad on väga erinevad, mis ajendavad inimesi oma lindudest loobuma. Tähtis on see, et enne, kui see raske otsus vastu võetakse, oleksid kaalutud kõik võimalused linnuga toime tulemiseks, et ta kodu säiliks oma kodus armastatud perekonnas. Papagoi jaoks on emotsionaalselt palju raskem ja stressitekitavam sunniviisiline elukeskkonna vahetus kui ajutise pereprobleemi üleelamine oma pererahva seas omaks saanud kodukohas. Olukorrad on nii erinevad ja kõik inimesed on erinevad. Võimekus probleemidega toime tulemisel on samuti erinev. On tõeliselt palju mooduseid, kuidas toime tulla rasketel aegadel oma perelemmikuid hülgamata. Tähtis on see, et osatakse õigel ajal otsida abi, kuidas seda teha. Abi õigel ajal ja õiges kohas hoiaks ära mitmeid „purunenud kodulemmikute südameid“. Loomulikult on olukordi, kus linnule uue kodu otsimine on vältimatu ja hädavajalik, kuid valdav enamus loobub lindudest liiski liiga kergelt. Soovin, et igas kodus, kus sünnib papagoi soetamise soov, oleks see otsus hästi läbimõeldud, et tulevikus oleks vähem neid papagoisid, keda enam ei vajata.

Ilma autori loata on artikli kopeerimine ja reprodutseerimine keelatud!

Autor: Jana Oidermaa

Olen mitme erineva liigi papagoipidaja ja väikeettevõtte juht, kelle eesmärkidesse kuulub papagoide õige pidamise kultuuri edendamine Eestis ning kvaliteetsete papagoitoodete müük. Papagoid on minu elu lahutamatu osa väga palju aastaid. Kõik artiklid on kirjapandud sooviga aidata mõista papagoide vajadusi vangistatud tingimustes, et igal linnul, igas kodus oleks võimalikult hea ja tervist toetav keskkond, mis on papagoide pika ea ja heaolu aluseks.